21092014

Sa näed mind. Ma paistan õnnelik, eks? Räägin naljakatest juhtumistest, naeran ning veedan kenasti aega, kuid sa ei tea, mis toimub minu sisemuses. Ma olen väsinud draamast ja sellest, et ma pole piisavalt hea. 

Ma teesklen nagu kõik oleks korras, et mitte näida nõrgana ega inimesena, kes otsib tähelepanu. Kuid olles üksi, saan olla mina ise. Ma ei pea peitma oma kurbust, valu ega pettumust. Need tunded kuhjuvad minus, kuniks ma plahvatan. 

Ma kaotan kontrolli enda üle ja sel hetkel muutun ma kellekski, kes ma ei taha olla. Mu keha on valudes, kuid mu mõistus on vaba. Ma ei tunne muud, kui põletavat valu. See rahustab mind ning hetkeks on kõik jälle korras.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar